Kaasaegne hambaravi ei alga kunagi lihtsalt ravi teostamisega – kõige olulisem ja esmane samm on alati põhjalik diagnostika. See etapp on määrava tähtsusega kogu raviprotsessi eduka kulgemise seisukohalt. Diagnostika peamine eesmärk on saada võimalikult terviklik ülevaade patsiendi suuõõne seisundist, tuvastada varjatud või alles arenemas olevaid probleeme ning hinnata suu ja hammaste struktuuride üldist tervist. Tänu sellele saab hambaarst teha informeeritud otsuseid, koostada patsiendile personaalse ja tõhusa raviplaani ning ennetada tüsistusi, mis võivad ilmneda ravi käigus.
Täpne ja usaldusväärne diagnostika loob tugeva aluse edasiseks raviks. Õigeaegselt märgatud muutused või kahjustused võimaldavad sekkuda juba varajases staadiumis, mil ravi on tavaliselt lihtsam, kiirem ja patsiendile vähem koormav. Diagnostika käigus saadud andmed on seetõttu hindamatu väärtusega mitte ainult konkreetse probleemi lahendamisel, vaid ka suuõõne tervise pikaajalisel säilitamisel ja jälgimisel.
Diagnostikaprotsess hõlmab mitmeid erinevaid uuringuid ja meetodeid, mis töötavad koos täiendava ja toetava infokogumina. Üks peamisi ning kõige sagedamini kasutatavaid diagnostilisi vahendeid on röntgenuuring. Röntgen võimaldab hinnata hammaste, juurekanalite, lõualuude ja teiste suu anatoomiliste struktuuride seisundit, mida ei ole palja silmaga võimalik näha. Tänu sellele saab hambaarst teha täpsemaid diagnoose ja tuvastada näiteks varjatud põletikukoldeid, kaariesekahjustusi või luukadu.
Kaasaegne hambaravikliinik läheneb diagnostikale kui eraldiseisvale ja äärmiselt olulisele osale tervikprotsessist – see ei ole lihtsalt vormitäide või eelprotseduur, vaid ravi edusammude nurgakivi. Ainult täpse diagnostika kaudu on võimalik pakkuda patsiendile parimat võimalikku ravi ning tagada pikaajaline tulemus ja rahulolu.