Hambaarsti poole pöördutakse väga erinevate muredega ning levinud on ekslik arvamus, et hambaarst tegeleb ainult hammastega. Suu- ja näopiirkonna lihaste ning nende funktsioonidega seotud probleemid võivad mõjutada nii hammaste ja lõualuude arengut kui ka hingamist, neelamist, kõnet ja une kvaliteeti.
Müofunktsionaalsed häired võivad avalduda juba lapseeas, kuid nendega võib kokku puutuda ka täiskasvanueas. Mõnel juhul ei ole võimalik probleemile püsivat lahendust leida enne, kui suu- ja näolihaste töö ning harjumuspärased funktsioonid on suunatud õigele rajale.
Siin tuleb appi müofunktsionaalne teraapia.
Müofunktsionaalne teraapia aitab taastada suu- ja näolihaste loomulikku ning tasakaalustatud funktsiooni. Teraapia eesmärk on toetada õiget hingamist, neelamist ja keele asendit ning parandada suu- ja näopiirkonna lihaste koordinatsiooni.
Millal võib müofunktsionaalne teraapia olla vajalik?
Müofunktsionaalsete häirete põhjused ja avaldumisvormid on mitmetahulised. Teraapiast võib olla abi näiteks järgmistel juhtudel:
- Suu kaudu hingamine ja avatud suu puhkeolekus – vale hingamine ja avatud suu võivad mõjutada näo ja lõualuude arengut. Teraapia aitab kujundada ja kinnistada õiget, ninahingamisel põhinevat hingamismustrit.
- Norskamine ja uneaegsed hingamisprobleemid – müofunktsionaalne teraapia võib olla üheks osaks probleemi käsitlemisel.
- Keele vale puhkeasend – puhkeolekus asub keel suupõhjas või hammaste vahel, mitte õigel kohal suulaes. Keele vale asend on takistuseks hambumushäirete ravimisel, mistõttu on vajalik keeleasend enne ravi alustamist korrigeerida.
- Hambumushäired – näiteks vertikaalne või sagitaalne lahihambumus, sügavhambumus, risthambumus, ruumipuudus hambakaartes ja diasteem. Müofunktsionaalne teraapia toetab ortodontilist ravi ning aitab luua tingimusi saavutatud tulemuse säilimiseks. Samuti võib see aidata ennetada hambumushäirete süvenemist.
- Neelamishäired – teraapia käigus korrigeeritakse ebasoodsat neelamismustrit, vähendades selle mõju hambumuse kujunemisele ning toetades suu- ja näolihaste tasakaalustatud tööd. Vale neelamismustriga laps võib olla ka valiv sööja: vältida kõvemaid toite, süüa aeglaselt, matsutada või vajada toidu neelamiseks suuremas koguses vedelikku. Neelulihaste treeninguga on kergem lapspatsiendil ka hambaravitoolis olla, väheneb okserefleks.
- Imemishäired ja ebasoodsad suuharjumused – näiteks luti, pöidla, sõrmede või keele imemine. Abi võib olla ka suurenenud süljevooluse ning küünte ja huulte närimise korral.
- Keelekida – müofunktsionaalne teraapia võib olla vajalik nii enne kui ka pärast keelekida lõikust, et toetada keele liikuvuse taastumist ja õiget funktsiooni ning vähendada armkoe teket.
- Kõne- ja hääldusprobleemid – teraapia võib toetada logopeedilist ravi, parandades näo- ja suupiirkonna lihaste tööd, koordinatsiooni ning asenditunnetust. Probleeme võib esineda näiteks S-, Z-, R-, L- või N-hääliku hääldamisel.
- Alalõualiigese vaevused – näiteks lõualuuvalu, naksumine, lukustumine ja lihaspinged.
- Hammaste öine krigistamine ehk bruksism.
- Obstruktiivne uneapnoe ja norskamine.
- Rühihäired – näiteks ettepoole suunatud peaasend, kaela hüperlordoos ja õlavöötme protraktsioon.
Meie terapeut
Liise Lukas võtab patsiente vastu Maestro Maja hambakliinikus vastu kolmapäeviti.
Ravi on rahastatud lastele tervisekassa vahenditest.
Kui märkate endal või oma lapsel mõnda eelpool kirjeldatud tunnust, soovitame pöörduda hambaarsti või ortodondi poole. Vajadusel suunab spetsialist patsiendi müofunktsionaalse terapeudi vastuvõtule.
Maestro Maja hambakliinik
Laulupeo 2, Tallinn
Tel 502 5079